See selleks. Nugadest mõtteid eemale viies, tuleb meelde, et täna saab lõpuks ometi hottellidest priiks. Küll mitte veel koju..Oi sinna on veel tervel kuu aega oodata.. küll aga saab ratastelt maha ja kohvri jälle lahti pakkida.
Enne aga paar peatust veel. esimeseks Horsehoe bend. ( Hobuseraua kaar..). Koht, kus on hea kõrge ülevaade jõele, mis teeb korraliku kaare. Piltidelt isegi meenutab natuke Mehhiko piiri lähedal asuvat Big Bendi rahvuspargi kaanefotot. Kohale jõudsime ilusti koos päikesetõusuga. Unine laps kaenlasse ja vaatepunkti poole teele. Meie muidugi olime juba veidike hiljaks jäänud. professionaalsed fotograafid olid terve bussiga sinna tulnud ja ammu tehnikad valmis seadnud.
Poolel teel autosse(mis oli tubli ülesmäge kõnd) tuli avastus, et lapse Kass-Triibu oli jäänud päikeseloojangut üksi edasi natima jäänud. Trooper-isa Tarts päästis edasi-tagasi lisamatkaga nii kassi kui lapse tuju.
Enne lõunat jõudsime ka minu kohta. Ma küll käisin siin paari aasta eest ja ei uskunud, et kunagi uuesti siia satun.. imesid aga juhtub. - Four Corners Monument. Koht, kus 4-ja osariigi piirid ühtivad ning erinevate indiaani hõimude inimesed enda valmistatud kunsti, ehteid ja aksessuaare müüvad. Jälllegi oli tunne, justkui sooviks kogu turu koju kaasa osta. Mõistusehääl õnneks piirdus ikka ainult valiku ehetega.
Nüüd aga pikk-pikk tee Denveri suunas..loodame, et jõuame õigeaegselt auto renti tagastatud ja koju puhkama. No tore vähemalt et lootsime...
Tegelikkuses aga andis üks auto rehvidest alla - liiga ära söödud auto poolt. väike minipaus, tagavara rattaga asendamine ja sõit poole aeglasema tempoga sai jätkuda. Meie õnneks juhtus see veidi enne kiirtee suunas liikuma asumist. Saime seega mööda tavalist maanteed oma reisi rahulikult lõpetada. Lõpp hea, kõik hea.
No comments:
Post a Comment