Meie reisi eelviimasel päeval, kui on teada, et ees ootavad pikad sõidutunnid, saan ka mina sõidus käe valgeks. Mägesid ületades ajasin küll pidurid veidike liiga kuumaks, kuid see-eest ei olnud vahelduseks süda okendamiseni kurvidest paha. Nüüd aga edasi ainult sirged lõigud ja tasane pinnas. Nii kuni pargi sildini. Siin ka rooliaeg lõpeb ja saab jälle tagaistmele.
Kohe alguses pidime peaaegu tegema ka oma esimese avarii - otsasõit kilpkonnale. Õnneks suutis Tarts ikka aru saada, mis kühm see tee peal kössitab. Tõstsime looma tee pealt ära, et tagant paistvad autod sama olukorda ei satuks
Peale Turismiinfo punkti ja meenetepoe jahedate ruumide külastust asusime pargi huvitavamte paikade külastamist. Mitmed punktid jäid muidugi ka ära, kuna seal hiljuti olnud tulvavete tõttu olid mitmed teed suletud. Esimene peatus Sand Dunes . Tulikuum liiv, mida varvaste vastas tunda ei tahtnud. Peakohal veelgi kuumem päike. Põõsastes aga sabistasid ringi üliarmsad heledad kameeleonid päikest nautida. Ainult hea jahutav meri oli puudu.
Tegu siis soolakristallidest moodustunud suure väljaga, kus pragudes elavad skorpionid ja muud loomad, kes päikese käest päeval varjus. Palja jalaga soolakristallidel turnimist eis oovitata - nii sealt paiknevate elusolendite kui ka soola teravate ja lõikavate äärte pärast. Ilmselgelt sobibki see väljak ainult vanakuradile endale mängimiseks ja jalutamiseks.
Badwater Basin
Sirgel pinnal on distantsid vahel väga eksitavad. Nii siis juhtus, et läksime hurraaga kõik soolajärve peale kõndima. eesmärgiks jõua ilusa valge soolani välja. Tundus, et koht on lähedal. tegelikkuses see meeletu kuumus, otse lagipähe päike ikka murdsid tagasi jalutades nii minu, kui lapse. Viimase õnneks Tarmo viis kiirkõnni spurdiga autosse jahenema. Järv ise aga oli ilus.. Jalutuskäik krudiseval soolal.
Kellegi lemmikloomal ilmseleglt oli olnud janu või kaevamise vajadus. Selliseid koera jälgedega ümbritsetud augukesi oli tee peal mitmeid. Pidi vahepeal ikka ette vaatama, kuhu astud.
Artist`s Palette
Pargi kõige värvikirevaim koht on kindlasti see Kunstniku Paleti mäestik. Erinevad kivimite setted maalivad siniseid, punaseid, kollased, valgeid, rohelisi jne värvides triipusid, mida on lihtsalt lust imetleda. Olles eelmisest jalutuskäigust toibumata ja uimane, jäin Helenega seda vaadet auto juurest nautima. Mehed aga lipppasid värvide keskele jalutama. Vahepeal auto ümber jalgu sirutades tundsin nagu oleksin saunalaval. Ülitugev tuul oli naha vastas mitte lihstalt soe vaid kuum. EI mõista, kuidas nad seal nõlvade vahel ringi joosta jaksasid...
Ongi jõudmas sõit mööda Surmaorgu sinnamaale,e t jäänud on veel üks peatus koos pisikese jalutuskäiguga vaatepunktini. Helene sellest suurt midagi ei tea, kuna eelmised värvikirevad mäed ja nende pildistamine väsitas unele.
Olen kogu elu näinud Surmaorust pilte, kus maapind justkui lõheneb. Arvasin, et sellised suured mõranevad alad mind ees ootavadki. Tegelikkuses oli kõik see siin aga palju mitmekülgsem. Sellise mõranenud pinnase see-eest leidsin tee äärest, kuivanud porilombi näol.
No comments:
Post a Comment