San Fransisco

Veinimaailmast tagasi  sõidu rutiini. Kaardi pealt juba paistabki see kuulsa sillaga  linn...kuid enne  veel väike põige Golden Gate National  Recreation Area parki. Pidavat olema üks kuulsaimaid ja ilusamaid-vägevaimaid  parke siinkandis. Jah, seal oli loodust, künklikku maastiku ning  üllatus-üllatus..mis siis paigutas selle pargi peab-külastama listi ? Järjekordne mahajäetud sõjaväele kuulunud kindlus (trepid, kongid, kahurite alused).  Kindlasti mitte ei pakuks ma selelle pargile 4,8/5-st. Kuid samas pole ma ka eriline  mahajäetud roostetava sõjaväe  hoonete fanaatik ka.
Õnneks oli kõige selle keskel elamas  ka väikseid loomi, linde ja liblikaid-  justkui väike tasakaalustus.
 Veidike pargis ringi sõites jõudime punkti, kus avanes ilus vaade  sellele suurele punasele Golden Gate  sillale.  Jah, ilm oli veidike rohkem kui pooleldi udus, kuid minu arust see just vaate  huvitavaks ja iselooomukaks muutiski.

Järgnes sillast üle sõitmine ning  siis otse Larimer`i (kuulsaim suure kaldega) ja Filbert (suurima kaldega linnas. Kalle 22%) tänava otsimine. Peale Seattle järske tänavaid muidugi ei andud need tänavad sellist wow-effekti. Kuid siiski olid need ägedad.

 Midagi muud sealt linnast tegelikult väga  oodata ja vaadata ei  soovinudki. Mehed olid õnneks Alcatrazi, Coit Toweri jms ikoonilised asjad  aastate eest ära vaadanud.  Minu jaoks Alcatraz ei tundunud hädavajaliku külastuskohana. Kui  vaadata  pilte ja kuulata jutte siis Patarei vangla oli Eestis palju ehedam. Ei mingit sätitud turistieksponaate vms.
Tegelikult ka...olles vaadanud nädalate viisi torne ja kesklinna vaateid, muutud igasuguste hoonete suhtes üpriski apaatseks. Hing ikka ihkab näha rohkem loodust ja selle mitmekesisust.

Looduse ootuses saabki  tehtud kiire sõit  linnast välja , suunaga suurte puude poole ööbimiskohta.