Teisel tripil võtsin natuke kõike vabamalt. Usun, et laps tajus seda. Nutuga kaklemist ja oma õiguste paika seadmisi tuli väga vähe ette. Pigem sai paljud keerulised olukorrad lahendatud mänguliselt ("Kass juba autos ootab sind. Tule, lähme räägime talle, kus sa käisid ja mida nägid" või autost välja saamiseks lubasin kaisukassi kaasas kanda, kuna tihtipeale ei läinudki laps mitte ise loodust avastama, vaid soovis seda näidata oma mänguasjale). Olin ka nõus mõnes kohas käimisest loobuma lapse uneaja kasuks. Otsus, mis päästis nii mõnelgi korral päeva halva tujuga mudilasest.
Eelmisest reisist õppisin, et palju rohkem tuleb tihedas graafikus võidelda välja puhkepause mänguväljakutel. Toolis krõnksus olles ikka ei saa organism korralikult oma toiminguid majandada teha ja see päädib ebamugavusest nutva lapsega. Samuti on vaja sellisel pisikesel mudilal enda patareisid tihti laadida..kui ma tühjaks kulutada. Igavus ja üleliigne energia võivad nii mõnegi halli juuksekarva kinnises autos kõigile juurde tekitada....
Kaasa võtsin endiselt erinevaid mänguasju..tahvelarvuti oli kotis ja leidis kasutust 1. korral, kui tõesti viimasel päeval oli päikesetõusust loojanguni sõit. Eelmisest korrast õppisin, et tahvelarvuti vahepeal pikkade sõitudel multikate vaatamiseks muutis niigi stressi olukorras oleva lapse veelgi närvilisemaks, pahuramaks ja tigedamaks. Seega tahvel on asi , mida üritan ka edaspidi vältida, kui see minu võimuses on.
Toit. Muidugi oleks tore anda lapsele jogurtit, kodujuustu ja ehk midagi toekamatki. Reaalsuses aga raiskad sa oma närve a aega , et kõike seda auto laest, klaasidelt jne maha pesta. Korrlaik toit las jääb hotelli ja toidukohtade pärusmaaks. Leidsime siit ühed püreetoidud, mida piiga lihtsalt kugistas pakendist tõmmata. Lisaks olidsuureks hitiks beebiporganid ja õunaviilud - ilusti greppkotis, kus laps sai neid mugavalt võtta ja nosida. Teiseks uureks hitiks oli juustu ja singiga kokku lapatud tortillad(quesadilla). Toitvad, mõnusad ning ei mingit segadust autos.
Kas olen ikka maininud kui äge on Boba Air lapse kandekott? Igatahes nüüd mainin. Alguses küll piiga ei olnud nõus seal istuma - igatses oma vankrit. Muidugi oli see ka hea käte lihaseid arendav periood, Kui aga lõpuks kott omaks võetud ja seal sees nõus on olnud olema, on mitmed matkad ja jalutuskäigud kergemaks kõigile muutunud. Seda eriti hetkel, kui on käsil lõunauni ja laps ei aita ennast süles ilusti hoida ning tundub justkui 10 kg raskem.
Kokkuvõtteks
Ärge alahinnake oma mudilaid. Nad on tihtipeale asjalikumad ja vastupidavamad kui sa ise. Austa nende soove ja eelistusi ja vajadusi. Sest...sa ise oleksid ka totaalne toriseja ja seltskonna pidur, kui päevast päeva veetaks kohtadesse, mis sind ei huvita ja pakutakse asju, mis sulle ei meeldi..ja selle juures sind ei kuulata ka kui ütled "Ei"..eksole?
