Distants: 579 miili.
Vicksburg National Park. Kuna meil oli mitmeti kulgevaid arusaamasid selle pargi külastamise vägevusest ja vajalikkusest, sai lõplikuks kompromissiks see, et mehed seda parki külastasid ning naised-lapsed said selle külastusega tingitud ülipikkade sõidupäevade vahele lubada hommiku tervikliku unega. Magava lapse kõrval hommikut nautides vaatasin lihtsalt seda lehekülge ja tundsin, et lugesin-nägin piisavalt.
https://www.nps.gov/vick/index.htm
Vicksburgi pargis on lugematu arv monumente ajalooliselt korrektses järjekorras külastamiseks koos oma jutu ja sündmuste keeristega. Kodusõja ja ühe riigi ajaloo vastu huvi tundvale inimesele kindlasti koht, mida külastada, kui see peaks tee peale jääma. Kas aga selleks ca 700 miili sõita, eks tuleb iseendal otsustada.
Kiirvisiit Dallases ja paus lastele jalgade sirutamiseks ning vaatamiseks kohale, kus Kennedy maha lasti. Texase osriikigi sisenedes jääb juba silma see, kui suurealt ja võimasalt kõik ehitatud on. Seda ka Dallase puhul. Suured ja eripärased hooned ning 4-kordsed mananteed lihtsalt on üks osa linnast. Ei tundu kuidagi kokku pressitult linna mahutatud olema vaid jääb mulje, et kõigeks on alati ruumi.
Päeva lõpu eesmärgiks oli jõuda Austinisse külla ühele toredale eesti-ameerika perekonnale, keda muidu on alati saanud näha Eesti pinnal nende suvekodus. Väga mõnus, soe ja hoopis teistsugune punkt tempokale autoreisi õhtule hotellides. Lisaks ei oska ma ära kirjeldada seda rõõmu meie autost pääsenud lastes. Esimesed tund aega nad lihtsalt vaikides mängisid erinevate kohalike laste mänguasjadega -jJustkjui mingi tühimiku täitumine toimus pärast turvastmetel miinimumprogrammiga lõbu ja mängu suhtes elades. Aitäh Sarah ja Peep nii hea rahuliku õhtu ja külalislahkuse eest.
No comments:
Post a Comment