San Antonio
Hispaanlaste poolt rajatud linn, mille alad varasemalt kuulusid Payaya indiaanlastele. Praeguseks ajaks on tegu USA suuruselt 7-nda ja osariigis 3-nda linnaga. Vaatamata linna suurusele, on kesklinnas ilus ja romantiline olustik. Seda eriti jõeäärse jalutusraja näol (River Walk). Hoolimata tihedalt külg külje kõrval asetsevate kohvikute melust, suudab iga jalutaja ikkagi natuida neid ilusti sätitud taimi ja kive-puid. Tõeline päeva üllataja meie kõigi jaoks.
Päeva teiseks pooleks oli kauaoodatud vaalade ja veeloomade tervise eest hoolitseva ettevõttena end reklaamiv Seaworld. Ma teadsin, et loomulikult ei saa nad hoida neid loomi vabaduses ja inimestele presenteerida...Alustuseks väike hilinemine ja jooksujalul mõõkvaalu vaatama. Siin on neid võimalik normaalselt vaadata ainult nn Show ajal. St et nad lastakse tagumisest akvaariumist inimeste silma alla. Olin samuti õhevil..polnud kunagi sellist imelist looma oma silmaga ju näinud ja tõepoolest nad on ilusad... kuid juba peale esimesi hüppeid ja nende longus seljauimi vaadates tuli ikkagi väike nukrus ja kahetsusenoot hinge....
Pargis ringi jalutades jäi silma üleüldine räpakus. Inimesed lagastasid sinna kuhu juhtus ja koristajaid oli selle pidevalt korras hoidmiseks lihtsalt liiga vähe. Pingviinide maja külastades sai üks osa meie seltskonnast ilusti linde vaadata, meie aga juhtusime ajal, kui keegi oli sinna tõsise põie leevendanud kuhugi ja kogu ruum lihtsalt haises nagu suur pissila. Kes teeb niimoodi ?
Delfiinide jalutusrada külastades aga sain shoki. Mittekunagi enam mitteühtegi Seaworldi ei külasta.
See kuidas nad seal veepargis betoonboksides elasid ja rahvas muudkui pildistas, kui mõni neist lootusetult end välja upitas veest- nad ei ole suvalised haugid vaid intelligentsed loomad.
Kõige selle juures oli aga iga paari sammu järel võimalik külastada Hiinas toodetud suveniiride poode ja muudkui osta ja osta ja osta...
Väga ebameeldiv kogemus ja ei soovita seda mitteühelegi veidikenegi loomi ja loodust armastavale inimesele.
Kuna meie tripp ongi lõpule saamas, jäi tunne, et siis sellise negatiivse emotsiooniga peabki kõik lõppema..mingid koopad küll ootavad veel ees, kuid kas need annavad mingit sellist elamust, mis halva peast viiks. Loodame..
No comments:
Post a Comment