Fauna
Juba esimese päeva esimese pooltunniga olime ninapidi vastastikku suure piisoni karjaga. Nad tundusid mägede taustale oma massiivsuse ja rahuliku olekuga justkui loodud olema. Kusagilt jäi ka kõrvu, et Yellowstone on ainus koht, kus nad looduslikult olid säilinud (enne kui teistesse kohtadesse neid loomaaedadest jne jälle hakati tooma.
Veel veidi maad edasi ja sattusime seisvate autode ummikusse. Põhjuseks tee pervel aega veetev karuema koos poegadega. Pildistav inimeste kari ei läinud talle abaoluutselt korda. Heinast söödavat nosida tundus palju tähtsam.
Tõeline Walt Disney juhtum jäi meie teele teisel õhtul: karjast maha jäänud hirvelaps jooksis nuttes mäest alla üle maantee ja otsis oma ema. Saanud emalt vastuhüüde, jooksis pisike hirv läbi jõe ja mööda põldu..kuni joudis selle Õigeni. Kõigi nunnumeetrid lõhkesid :)
Veel veidi maad edasi ja sattusime seisvate autode ummikusse. Põhjuseks tee pervel aega veetev karuema koos poegadega. Pildistav inimeste kari ei läinud talle abaoluutselt korda. Heinast söödavat nosida tundus palju tähtsam.
Tõeline Walt Disney juhtum jäi meie teele teisel õhtul: karjast maha jäänud hirvelaps jooksis nuttes mäest alla üle maantee ja otsis oma ema. Saanud emalt vastuhüüde, jooksis pisike hirv läbi jõe ja mööda põldu..kuni joudis selle Õigeni. Kõigi nunnumeetrid lõhkesid :)
Tõelised tüütused olid aga suured mustad rongad. Ei olnud probleemiks avada koti lukke jne,et söödav kätte saada.
Piknikupigas sööki völkja võttes aga tulid parvena oma sakai ootama järgmised linnud. Oma loomult ja olekult meenutasid väga meie pisikeis varblaseid.
No comments:
Post a Comment