Hommikuse ärkamise järel sai üle vaadatud ööbimikoha juures olev tamm (Powell järv). Jäi mulje nagu oleks tegemist mini-Hooveriga. Kuid siiski oli tegu muljetavaldavalt suure rajatisega.
Väike tegelane hommikuse järve ääres päikest nautimas
Veel jäid silma vabalt ringi jooksvad keorad. Mulje jäi, et seal nad elavadki vabalt hulkurielu. Ülisõbraliku iseloomu ja nukrate silmadega võlusid nad meie seltskonna koeraarmastajad sekunditega. Värske joogivesi ja paar saiakest lihtsalt ei saanud jagamata jääda.
Kuidas jääda ükskõikseks sellise silmapaari suhtes, kes sind tankla uksel nukralt ootab?
Liikudesedasi tänase ühe eesmärgi - 4 osariigi ristumiskohale, olid kohalikud indiaanlased tee servades oma käsitööd müümas ja elamisraha teenimas. Võin öelda, et ehted olid palju ilusamad ning hinnad mitu korda odavamad, kui tüüpilistes made.in.china turistide suveniiri poodides. Osariikide ristumispaika jõudes oli müüjaid lausa ruudukujulise turuleti rivina meid ümbritsemas. Ei mingit aktiivset müüki. Lihtsalt vaikselt ehteid ja asju kohapeal valmis nokitsevad inimesed raha teenimas.
Tänase päeva viimane koht. Õhtu valguses sai kiiresti pilk peale visatud elamutele, mis kuni 1200 aastateni olid veel inimeste poolt kasutuses. Mis tegi need elamud meeldejäävaks? Need olid ehitatud kajude külgedele. Iga majakeste kogum oli kunagine vilka eluga küla, kus võid elada kuni 90 inimest. Esialgselt elasid nad tasasel pinnal hüttides, seejärel ehitati juba keerulisemaid kiviehitisi. Lõpuks rajati majad kaljuservadele. Nendes elasid järjest mõned põlvkonnad. Arvavasti aga jäid elamistingimused liiga kitsaks ja liiguti uutele maadele edasi. Nii nüüd need tühjad varemed kaljusid seal ilmestavad.
No comments:
Post a Comment