ca 970 km sõitu ja ei mingit hotelli voodis magamist enam.
Canyonland (kanjonimaa) rahvuspark
Esmalt sõitsime seda kanjonite maastikku altpoolt. Iga rahvuspargi sildi juures olen ma mõelnud, et jälle kaljud ja kivid.. Kuid siiski suudab iga park üllatada. Lihtsalt kõik need kohad on nii erinevad.
Praegune pargiosa oli kyll vapustav ja ilus, kuid siiki rohkem mõeldud off-road radade armastajatele. Piiratud ajakava ja mitte just kõige sobivamate autodega liikujatena otsustasime pargi alumisest osast väljuda ja Utahi osariigi uhkust - liivakivi kaarte parki uudistama minna.
Harilik elanik kanjonite vahel
Tegelikult on smurfide küla olemas ja see asub Utah`i osariigis Elephant hills (Elevandi mägi) radade ääres
Parki sisenedes avanes n.ö juttu rääkiva kivi seintelt koopa jooniseid
Ma ei oska rääkida teiste eest, kuid minu jaoks oli tegemist reisi kõige raskema 1.5 tunni+ toibumisega. Nimelt selleks, et näha pargi kõige tuntumat kaart lähedalt, peab ronima lageda päikese all kuumal kivirajal mäkke. Kaardilt näitas raja pikkuseks 1,4 miili+ sama tee tagasi..ehk siis eeldatavasti 4,8 km. Ette rutates võib öelda, et raja pikkus siiski oli ca 6 km. Tõusu 160 meetrit. Ei tundu andmete poolest just keeruline. Kuid 38. kraadine päevane päike kaotas kehast nii kiiresti vedelikku ja keha kuumenes üle iga mõn minutiga peale joomist/vee nahale valamist. Iga pöösa vari ja lõpus kaareni jõude lakjunuki vari olid justkui taevaõnnistus, et maha jahtuda,, hingamine taastada ja süda õigesse sütmi saada.
Ausalt - usun et kõik kes selle raja läbi tegid on praegu enda õle uhked. Kuid see oli kogemus, mida ei soovita ühelgi rasedal läbi teha. Pigem valige lühike jalutuskäik , et mõnda objekti kaugusest imetleda.
Viimane raja osa...
..ja nurga tagant see paistiski
Iga päikesevari sai rajal ära kasutatud
Ajaga võidusõit sõna otseses mõttes. Iga minutiga mida lähemale jõudsime vaatepunktile, langes ka päike jälle mingi osakese rohkem pilve taha peitu.
Kuid nagu terve reisi on meid saatnud kummaline õnn näha kõiki soovitud asju ja mitte jääda ilmastiku tingimuste pärast jänni, siis õnnestus ka nüüd parkida autod kalju äärele kanjoni maastiku kohale viimasel ilusal päikeseloojangu minutil. Lihtsalt maagiline. Kena lõpp pikale ja palju vaatamisväärsusis sisaldavale ringreisile.
Veel 6 tundi autosõitu ja jõudsimegi Denverisse. Ei mingit check-out`i hiljemalt kell 11 hommikul Ei mingit suhkrusaiakestest, siirupist, moosist, maisihelvestest ja kehvast kohvist koosnevaid hommikusööke. Tere tsivilisatsioon ja internetiühendus:)
No comments:
Post a Comment