Shenandoah National Park

Distants: 501 miili.

Siiani üks raskemaid päevi kõigile. Väga palju sõitu ja mägiteid.

Shenandoah - https://www.nps.gov/shen/index.htm

809 ruutkilomeetrit mägesid ja ilusaid Eesti meeleoluga metsasid.  Algselt indiaanlastele kuulunud maa, mille  eurooplased omistasid ja  kus lõpuks 450-lt perelt nende maa ikkagi riigile  ära võeti. Eesmärgiga säilitada loodust ja selle eripära.
105 miiline rada oma 75 erineva kaunite vaadete  nautimiseks ehitatud  kohtadega  oli katsumus hommikusöögi sees püsimisele. Õnneks möödus kõik edukalt. Hoopis  oli vaja vaimustuda  sellest massiivsest udust, mis ülestõusul  meid iga vaatepunkti juurde jõudes kenasti tervitas.

Päeva ainus  suurem liigutamise  aeg  loomulikult Helene magas õndsat lõunaund. Arvestades eesootavat kurnavat sõitu, lasin tal rahulikult magada ning jäin üksi valvesse.
Teised see-eest   võtsid ette teekonna koseni e 150 meetrit langust ja uuesti tõusu .. raja pikkus 2,45 km. rada asus  1008 m kõrgusel merepinnast. Autosse naasesid hingeldavad ja läbimärjad  tegelased.  Sinine rada, ehk keskmist pingutust nõudev + kiire tempo tundusid korraliku koormuse andvat. Lubasin endale, et teinekord siin löön  ka matkas kaasa.

Pikk...pikk..pikk tee järgmise hotellini. Head ööd...

Washington

Distants: 224 miili.jalutuskäik ca 8km+ muuseumid ja vaatamisväärsuste juures sigrimigitamine (kokku 15 km)

Need kirsid, kirsid, kirsid....
24. märts oli sellel aastal päev, kus Washingtoni kirsiaed näitas ennast täies õite meres.  Mida rohkem üks naisterahvas  veel oskaks soovida.

Kohe hommikul sammud(rattad)pealinna suunas. Washington DC siit me tuleme!  Ilmaprognoos ja kirsiõite ennustus lubavad meile ainult kõike head ja nii ka on. Jackpot. Juba linna piiril saab tunda kevadist hõngu , kui möödume nartsissidest ja õide puhkenud puudest. Lisaks ere päike selges taevas. Lumehangest saabunud eestlaste jaoks on +25 C ikka tõeline energialaks.

Autole parkimiskoht leitud, saab suuna võtta Valge Maja suunas. Tagantpoolt on majale tõesti palju parem vaade ja hoone on lähemal. Isegi nii ligidal et tekitas seltskonnas vaidlusi, kas see üldse õige hoone on :) turistika klõpsud tehtud, suund edasi. Maja eespoolse vaate juurde. Endiselt päike tundub nii mõnus....

Digitaalne lillevaimustus

West Potomac park ja Lincoln Memorial..

Viimane oli lihtsalt austust tekitavalt ilus ja uhke. Paras kogus treppe ja kõndimist. Ka Helenele. Mulle endiselt meeldib kuidas asjad on siin ehitatud ilusad ja võimsad. 

Purskkaevu vesi meelitas rahvast vees solberdama ja neid ohjeldama oli palgatud inimene kelle ülesandeks oli inimesi teavitada vee kvaliteedi kohta: "Enne kui oma käsi ja jalgu vette panete , arvestgae et see on must ja tugevasti täis partide väljaheiteid. :) ". Jalgadel isu vee järele kadunud sekundiga.  Järelikult töökoht toimib.

Tower. Lihsalt võimas tükk kivi. Vahel paneb ikka mõtlema kuidas inimesed austusest mälestavad ja püsivaks muudavad  oma liigikaaslase elu ja tegusid.

Cherry blossom.

1912. aastal Jaapani kingitud kirsiaed oma täies ilus. Üks Washingtoni kevade tipphetk oli justkui meile tellitud. Kõik kirsid õitsesid. Minu jaoks selle vaatega kogu linna mulhe kätte saadud kõige positiivsemas võtmes. Lausa nii positiivses, et sai oldud nõus veel minema ajaloo muuseumi masinaid ja asju vaatama. 

Ajaloo muuseumis ehk Smithsonian National Museum of American History. Siiski ajalimiit ja jaks piirasid nähtut esimese korrusega . Kuigi seegi tundus olema veidike suurem meie meresadamast... Huvitav ja jällegi palju infot kuid mulle võibolla kunsti galerii oleks rohkem uut elamust andnud. Muuseumide nautimiseks ja rahulikult info ammutamiseks tuleks  siiski  võtta eraldi päev.  Paarist tunnist jääb vägagi vajaka. . 

Ca 8 km jalutuskäigust suutis Helene iseseisvalt joosta ca 3 km. Väga tubli !  Unepausiks sai ta pandud Boba kotti ja kõhule. Siiani pole ma veel vankri järele igatsust tundnud. Piiga lippab nii edumeelselt jalutada, et lust vaadata ja vahel mitte nii lust järgi joosta :)

Fridays. Enne ööund tundub ikka mõistlik ju minna ja kõht täis pugida. Võibolla ikka mitte, kuid koha külastuse emotsioon oli ikka seda väärt. Lauda juhatades ootasid lapsi värvipildid ja isiklikud rasvakriidid e. tegevusi toidu ootamiseks. Samuti oli lastele söögikoha poolt tasuta õunamahla joogid. Teeninduskultuurist ei tasu tegelikult rääkida. Inimesed lihtsalt oskavad siin seda asja.
Lõpuks aga lapsed, naised, mehed Quality Inn hotelli ja varahommikuseks äratuseks valmis. Olematu Wifi  andis  muretu une suht koheselt. 

Cleveland ja Pittsburg

Päeva  distants: 280 miili

Niagara Falls jääb plaanidest välja. Lapsed isegi elaksid sellise pika sõidu kenasti üle - nad on lihtsalt ülitublid. Probleem pigem täiskasvanute energia ja  suutlikuse piirides seekord. Kuna pikk reis on veel ees, tundub hea mõttena ennast mitte katki rabeleda paari esimese päevaga.

Esimene  peatus Cleveland. Rock and Roll Hall of fame e. rock- ja popmuusika muuseum. Ma ei oska kommenteerida teiste emotsioone, kuid minul oli tunne nagu oleks väiksel lapsel, kes  5-korruselisse kommipoodi lahti lastud. Meeletu informatsioon ja  ülevaade muusika ajaloost, inimestest, tehnoloogia arengust ja võimalustest. Ei uskunud, et üks sleline viksem linn endas sellist  aaret nagus ee muuseum oli, hoiab. Paar tundi kulus nagu mõni minut ning selle ajaga jõudsime ainult hoone muhedalt läbi jalutada. Tekstide ja videote installatsioonide sisu   jaoks oleks pidanud olema veel vähemalt 2-3 tundi,

Pittsburgh

Vahel on nii hea, kui  toimub midagi ootamatut ja tugevasti planeeritud  asjades.  Kuigi väsimus muuseumist, sõidust ja ajavahega harjumisest oli märkimisväärne, oli peatus Pittsburghis  justkui tort kirsil.  Kevadised soojad tuuled ja esimesed roosades õites kirsid tänavapildile särtsu andmas. Linnast parema vaate saamiseks sai ringi  uudistatud Washington Mountain  kandis.  Justkui  pisike  San Fransisco.  Majad üksteise küljes mööda terava langusesega kitsaid tänavaid. 

Kaemas vaadet linnale. 

Endiset need vanad parkimisaparaadid tekitavad turisti tunde ja sunnivad  pilte klõpsima

Tarmot paelus linna panoraamivaatest aga üks hone , mis tundus justkui  Fallouti mängu ühe kohana - loomulikult läksime siis asja lähemalt uurima. Tegelikkuses  siis üks maailma kõrgemaid haridushooneid, Pittsburghi Ülikool.  Uksest sisse astudes ununes Fallout. Aeg  ja meeleolu liikusid justkui teise maailma...tegelikult oli see ju  Harry Potteri filmis olnud kool.  Ainult selline mulje suutis  tekkida  neid halle ja ruume vaadates. Väga mõnus üllatusmoment  ühelt  linnalt, mis alguses  tunduv pakkuvat mittemidagi.  

Tuulte pealinnast mormoonideni

Distants kokku: 390 miili

Eilsed seiklused seljataha ja uue hooga edasi alguspunkti.

Ega ei kutsuta seda linna asjata Tuulte ja arhitektuuri kui vaatamisväärtuste pealinnaks. Mõlemat jagus rohkesti. Lihtsalt fantastiline, kui palju iseloomu ja erilahendusi hoonete näol võib üks linn endas hoida.

Esimene ööbimiskoht @ Willows hotell

Millenium Park

Willis Tower. Klaasist kuubikus linna kohal 

Esimene peatus Chicago

Limiteeritud aja graafikus sai ette võetud jalutuskäik Millenium pargist kuni "Tuvikesed" Buckhinghami purskkaevuni. Kuna praegu alles talvine hooaeg lõppemas, ei saanud näha ühtegi purskkaevu töötamas...kohustuslik Milleniumi pargi "uba" sai aga kindlalt purki. Suvisel õhtul tuleks seda ringi jalutama kindlasti uuesti.

Willis Tower
103. Korrusel paiknevad klaasist putkad. Paanilisele kõrgusekartjale nagu mina, oli see sajakordne eneseületus chicago kohal klaasi peal istuda. Kõigeks valmis turistika pildi nimel!:)

Parkimine Chicagos on päris kulukas. Tund 21 dollarit oli tavalaks. 1 minut hilinemist ja saigi juba 2 tunni eest maksta..tuul võib niimoodi päris ruttu rahakotis ka puhuma hakata. Nii tundubki õige aeg olema mormoonide juurde suundumiseks.

Mööda maanteed

Klassikalises mormoonide turismitalus me ei peatunud, kuid teele jäid mitmed pisilinnad (suurimaks punktiks Elkhart) kus mormoonid valdavalt elavad.  Liialadamata oli iga kilomeetri järel jälle ja jälle järgmine kirik. Samas oli kogu see piirkkond meeldiv üllataja oma puhtuse ja ilusti sätitud majapidamiste ning tänavatega. Silm lihtsalt puhkas ilusal ja vaiksel maaelu olustikul. Boonuseks mõned hobukaarikud mormooni perekonnaga marketi parklas voi maanteel liikumas ja isegi hobustega põldu kündmas.

Vastasuuna vööndis

Teekond alguspunkti

Täiskasvanud on imelikud oma kommete ja nõudmistega. Sedameelt on kindlasti mõlemad me mudilased. Vanem ja kiirem märkas kohe ennast põrandale pikali ja jope külge häirekisa saatel aheldada. Eks endalgi teeks meele mõrudaks kui kott su asjade ja maailma kalleima tekiga söödetakse mingile metallkastile ja siis veel kästakse võõrastele onudele osa oma riideid anda. Kuuldu järgi nooremal põnnil vedas. Kõik turva sai läbi enne kui halb tuju platsi jõudis.

1,5h lennuni+ 1h lendu

Tallinna Lennujaam on lihtsalt nii äge. Tegelikult vist ikka ägedalt ilus ja eestilik. Lottemaa oli teemaks ning muidugi hommikused patareide tühjaks jooksud pisematel. Kuigi esimene lennukisse sisenemine algas veidike veenmiskunstiga kus lennuk moondus pikaks autoks, siis 1h lendu möödus rutem kui oleks osanud arvata. Sealjuures lapsed said oma tervise ja olekuga paremini hakkama kui nende emad. Helene isegi otsustas lennuki maandumisel magama keerata.

4,5h. Lennujaamas.

3h sellest mängunurgas. Närvisäästja ja tore lahendus pisipõnnidele.Esimene starbucks naistele ja vedel leib meestele. Jess!

Turvakontroll. Kui paari aasta eest puistati meid pealaest jalatallani siis olime selleks tugevasti nüüd ka valmis. Tulemuseks see, et kogu täiskontrolli tõmbas endale. ainult üks meist (nii tallinnas kui tartus ). Veel lennukiski ei uskunud et nii kiiresti asjad sujusid. Helenel muidugi oli selleks korraks teine taktika. Kui kisa juba proovitud siis oleks paras kõik kontrollid magades läbida. Teda saatis edu :). Joosepil aga oli tänaseks saanud eriti korraliku laadimise - uni murdis alles ookeani kohal.

9h lennukis

Kui uskuda sas juttu lastest ja mänguasjadest siis tuleb pettumuse osaliseks saada. Ikka ise tuleb kotiga tegevust kaasa tirida ja siis niimoodi digiekraanidega tegevuses oma kohal hoida. Kleepsud ja värvimised joonistamised teenisid igati oma eesmärki siin.  9 tundi ühegi kisa hoota ja 50 min lõpp koos maandumisega jälle magusa unega. Super tüdruk!

2h patupinki

Kui tähtis on olla õigel ajal heas tujus inimese passi reas?  Üpriski, kui soov riiki sisenetud saada. Me nüüd teame ka seda. Olles kenasti perega passilauast taharuumi puupinkidele suunatud olin juba lõpuks veendunud uues 9h tagadilennus... Kuid kui kõikide xiu chan jms nimede voi muidu iraagist ja türgist jms tulnute näod me ümber muudkui vahetusid tuli lõpuks siiski roheline tuli.  Siiani ei mõista miks meid sinna veeti..kuid ega enam ei huvitagi

Õhtune chicago ei huvitanud kedagi. Rendist auto. Pakid masinasse. Las need tuled linnas põlevad..kell Eesti aja järgi juba liginemas 7-le hommikul.. Hotelli!

                                             
                                                       9 tundi mõnusat lennukaaslast

Viimased pingutused

Pingutused sõna otseses mõttes meie kohvrite mahu vimekusele ja arvu piiramisele. Ei uskunud, et  enda ülemõtlemise tuhinas suudan ruumisäästlikult pakkida, kuid vist õnnestus. Terve pere asjad koos  kingituste ja muu hea-paremaga mahtus ilusti käsipagasitesse+ 1 kohver.
Nädalaga olen sattunud sõltuvusse zip-lukkudega kottidest.

Usun, et oganisaatorliku tuhina mõju ehk kaob peagi ja tavaline tuulepea Egle leiab jälle oma õige koha siin maailmas. Kuidagi võõras tunne oli olla nii läbimõtlev...kuid kõik need  soovitused, et lapsega reisides mõtle kõik ette läbi...

.. no proovisin vähemalt, ausalt:

• LAPSE kott lennukisse on  pakitud paljudesse pisikestesse kotikestesse. Iga erinevat sorti mänguasi või tegevus eraldi. Hea kätte anda ja  pärast kotti tagasi pista. 

• WALMARTi sooduskupongide  klikk-print-lõigu  käsitööminutid edukalt sooritatud. Loodan, et saab veidike säästa ja erinevaid vajalikke asju  siis  mõne dollari võrra  soodsamalt osta. 
• Kõigile prinditud rahakoti vahele 1. ööbimise aadress jms info. 
• Bookingute info,  ESTA, appid siin ja seal, isegi  arvuti kenasti uuendatud:)
• Sada muud twgu ja  pakkimiste ümber pakkimist. 2 kohvri sisu mahutamist üheks jms  pabinas kanaema toimetust. 

Enne reisi

Paberimajandus

Passid vajadusel vahetada. Osadel meist on passis viisa olemas, kuid pass kohe kaotab kehtivuse. Sellisel juhul tuleb kaasa võtta nii uus kui vana pass. Viisat näitad ühest ja reisidokumendiks on teine pass.
Kui viisat pole, tuleb kindlasti teha ESTA avaldused.  Selleks, et lapse  avaldus saaks  ka makstud,  tegin grupiavalduse ja liitsin lapse avalduse enda alla. Siis sain tasuda enda krediitkaardiga mõlema eest. Peale arve tasumist tulid vastused  paari miutiga.

NB! Ükskõik kui noor su laps on, pass peab ikka kõigil olema. Meie tegime  lapsele dokumendi pildid  Photopointis Tartu Eedenis ja jäime väga rahule. Pildistaja oli sõbralik ja kannatlik :).   Kui aga on vaja teha pilti  lapsest, kes  veel ei istu, on ka täiesti töötav meetod see, kui paigutad lapse  valge lina peale selili ja pildistad teda nö. ülevalt alla.

Seekord  pole keegi rase ega muudmoodi erilist kindlustust vajavas seisundis (rasedana reisikindlustustest kirjutasin  eelmise reisi alguses 2013. a. ) ja leidsime, et kõige soodsamate tingimustega kattis meie eeldatavad  riskifaktorid SEB panga pakutud kindlustus.

Lastega reisimise ideenurk

Kas reaalselt ettevalmistused ennast õigustavad, seda  kommenteerin hiljem :)

Lennukis

Kuna meil on peale esimest 1h pikkust lendu üle 4 tunni vaba aega uue pika lennuni, tuleb natuke rohkem vast asju kaasa varuda. 

Arvesta: Kui laps on 0-2, maksab  ta murdosa piletihinnast, istub kogu reisi ema-isa süles. SAS võimaldab kaasa võtta vankri (või turvatooli) JA pagasi.
Kui laps on 2-11, saab täishinnast murdosa soodustust. Las istub enda istmel. Kaasa tohib võtta tasuta vankri VÕI pagasi.Pikkadel lendudel (nagu meil Euroopast USA-sse) on ettenähtud toitlustus. Lisaks kotike  lennurifma poolt mingisuguste mänguasjadega.

• Kaasavõetavasse pagasisse beebipüree kotikesed , mis on väiksemad kui 100ml. Näljane laps ei ole üldjuhul tore laps.
• Salvrätid, hügieenivahendid (hambahari kui nõuab enne uneaega, juuksekummid, juuksehari jne)
• Vaheturiiete komplektid (püksid, pluus, sokid) panen zip kottidesse valmis.
• Topeltkogus mähkmeid
• Suletavad kilekotid veidike haisvama mähkme jaoks.
• Lapse kaisukas-tekk-padjake
• Pulgakommid ja pisikesed kõrrejoogid lennukisse kaasa. (Tõusmise ja maandumise ajal andmiseks)
• Värviraamat,kleepsud, paar väikest raamatut, pisike pusle, pliiatsid jms  asjakesi, mida saab kotist võtta ja tegevust  anda lapsele
• Eelviimaseks  lahenduseks on lennukite seljatugedes asetsevad ekraanid, kus saab mängida muusikat, vaadata filme-multikaid,  mängida mänge jms
• Viimaseks  hädajuhtumiks on kotis Lotte jms multikaid ja kasside ja tibude pilte täis topitud odav laste tahvel.

Ideenurga videod: 

Autos

• Asjade organiseerija eesistme seljatoele.
• Reisilaud/kandik turvatoolile
• zip kilekotid snäkkide jaoks (Aitäh Merikesele selle hea idee eest)
• Me ei lähe asustamata saarele ja seega igasuguseid mänguasju-raamatuid  asju vaatab kohalikest poodidest
• Kui laps peaks kiirteel  WC pausi küsima  siis seda ju kohe võimaldada ei saa. Seega arvasime esialgu, et  viskab autosse ka reisipoti. Eks näis kas seda üldse vajagi läheb.

Pood/matkarada jne

• Autos on kaasas 1 vanker nooremale lapsele (1,7 a). Vajadusel saab  osta ka vanemale lapsele (2,3 a) vankri  kas Walmartist ca 26-30 USD eest või   kasutatud  kvaliteetse vankri Craigslists keskkonnast otse omanikult. (Samalaadne  soomlaste tori.fi või meie kuldnebors, soov.ee või buduaari turg ). Tuleb lihtsalt kirjutada selle linna nimi, kus soovin asja otsida nt. Chicago.craigstlists.com ja veidike ringi  surfata.
• Kui laps ei jaksa  pikka matka kaasa teha või  tahab teha  unepausi jalutuse ajal , on mul kaasa võetud  lapse kandmise kott.  Kui Eestis matkates on  vaieldamatult  hea valik korrlaiku raamistikuga Vaude, siis seekord  tuli mõelda   ruumi ja kaalu peale ka. Valikuks BOBA Air kandekott. Oleme  veidi seda testinud ja siiani rahul nii meie kui laps. 2,3 aastast aga kõhu peal naljalt ei kanna, pigem ikka seljas.

Väike BOBA demonurk:

Transport kohapeal

Inimene on mugav ja teenusepakkujad teavad seda. Igatahes on  lennujaama terminalide vahel igal autorendi firmal enda tasuta  buss, mis viib otse nende kontrorisse.  Peale  uurimisi-puurimisi sai otsustatud Budget autorendi kasuks (www.budget.com).
Kui eelmisel tripil sõitsime kahe autoga siis nüüd sai  valitud  üks auto tervele  kambale.  Kahe auto eelis oleks kindlasti olnud ruumirohkus ja mugavus. Miinuseks aga seltskonna eraldatus ja topeltkulud. Peale reisi saab võrrelda, kuidas siis parem on. Hetkel aga  üks 7-kohaline auto ootab meid Chicagos, mida kasutame kokku  3,5 nädalat.(rendikulu ca 1900 USD)

Paari aasta eest  panustasime enda mälupulkadele laetud muusikale siis seekord maksime selle lisaraha, et  raadioautos töötaks. Aeg näitas, et lõpuks ei viitsi keegi muusikat vahetada ja pidevalt leidsid end mõttelt, et miks küll see lugu  juba 10ndat korda keerleb mängida:)

Kuna meil on 2 last, tuli lisaks rentida ka laste turvatoolid. Lisakulu lapse kohta 65 dollarit.  

Selleks, et saaks  inimlikult juhtimise aega jagada, sai lepingusse lisatud  mitu autojuhti. Lisajuht maksab 7.00 USD/päev
Arvestada tuleks veel  ca 200 USD, lisakindlustuse eest, mida kohapeal küsitakse (vähemalt küsiti eelmisel korral)

Majutus

Hotellide broneerimised tegime üldiselt veebisaidi www.bookings.com lehe kaudu.
Valdavalt odavaimad, kuid  ööbitavad on üle riigi Super 8 ja Quality Inn hotelliketid.  Siiski varajase broneerijana leiab samas hinnaklassis ka  ilusamaid võimalusi.  

Põhjus, miks me 75% ringreisi hotellidest broneerisime ära  ca 6 kuud enne reisi, oli Florida. Nimelt on märtsis koolivaheajad ja seal tipphooaeg. Odavad hotellikohad lähevad nagu soojad saiad. Plaanisime esialgselt ööbida  ka kusagil saarel Florida Keys, kuid juba pool aastat varem  olid mõistliku hinnaga ruumid meie suurusele seltskonnale veidike liiast ja leppisime hotelliga Keys-i  alguses mandril.

                                                            Satellidi pilt / Florida Keys

 

Sahinad-pabinad ja kerge reisiärevus on koha hinges juba leidnud...

Ei teagi kas me oleme hullud või julged...tõenäoliselt oma närve proovile panna soovivad hulljulged. Seekordsel autotripil on veidike  uuendusi ja laiendusi igas valdkonnas.

Lühidalt siis

• 10 000 km (circa)
• 3 nädalat
• 3 leibkonda
• 3 meest
• 2 naist
• 2 mudilast
• 1 auto 
• 1 laev

 Kõik need maanteede  ümber ja ümber ja ümber joonistamised  koos  korraliku ajakuluga skype vestlustega, mis on võrreldav 0,5 koormusega reisiagendi töökohaga.  Kuid siin ta siis on, meie meistriteos-plaan pildis:

Soovin meile juba ette edu ja üritan ka seekord  mõned hetked siia kirja panna. Peamiselt endale mälestuseks.. et kui on aeg kõike nähtut sorteerima hakata oma peas. Kuid ka kõigile , kes tunnevad , et  sooviks vahel me tegemistele pilku peale visata :)