Monday, June 13, 2016

COLORADOs: Liblikad, kunst, muuseumid, kõrgus

Pikes Peak(kõrgus 4301.9 m).  Eelmisel korral seal mäe tipus käia ei õnnestunud. Liialt lumetormine olukord oli. Seekord aga pääsu polud :) Ega eelnev Incline treppide rada ka just suurt energia üleküllust ja jaksu ei olnud jätnud  See kõik aga oli köömes selle kõrval, kuidas  iga paari kurviga tundsin, kuidas otsaesine  justkui plahvatada sooviks. Ebameeldiv rõhumise tunne  asendus lõpuks tipus olles kerge pea tuikamise ja veidike hakkas ka pea ringi käima. Lõpuks alla tagasi saades  kadus küll  see rõhumise tunne, kuid sain kingiks  korralaiku peavalu. Kuulsin küll arvamusi, et mõtlesin selle välja kuna mul on halb tuju kuid...  teate, te ise toriseks ka , kui tunneksite justkui keegi rusikaga  kuskil pea sees pressiks.
Üleüldine vaade aga mis tipus avanes oli väga kena - kaugel meie soodest ja rabadest. Pigem ikka lumi, kivid ja mäed.





Loodus- ja teadusmuuseum. 3 aastaga pole  midagi muutunud.
 Jutu ja pildi asemel  väike video kiirülevaade


Lisan siia ka Denveris  toimunud kriitidega maalimise festivali Chalk Art Fest. Lisaks veel pisike külastus Coors pruulikojas ja veidike putukate-liblikate vaatamist @ Butterfly Pavilion.






COLORADOs: Manitou Incline trail

Mis tunduks  veel  huvitav siin osariigis teha? Mägistel teedel autosõitu ma väga ei armasta ja olen meestel lasknud rohkem omapead käia... Seekord aga  ikka lõime Helenega kampa. Tegemist siis endise raudteega, mille liiprid moodustavad 1,6 kilomeetrise  trepi. Tõeline maiuspala , mida agaralt kasutavad jooksjad jm profesionaalsed sportlased,  sõjaväelaed Samas aga  päris pirakas proovikivi tavainimestele. Raja raskusaste: Raske(Difficult/Extreme). 
Kell 4 hommikul olimegi kõik ilusti autos ja kell 6 sai hakata raja poole astuma.

Lihtsalt pean eraldi välja tooma, et Tarmo läbis selle raja nagu tõeline tegija- Helene kotiga seljas. Ainult paari eriti sportlikku inimest nägin seda rada läbimas metallist kaitsevestide/raskustega..ning nad ikka olid ka selle lisaraskuse all hädas. Ma ei tea, kus Tarmo vahel selle jõu ja vastupidamise võtab. 


Vasakult poolt on näha sirge trepiõus(ca 1,6 km) ja seejärel paremal mööda mäe nõlva sik-sak laskumine(ca 6,4 km)
'
Tarmo tegi sellest ka pisikese kokkuvõtte siin:  /koos üliväsinud Eglega (Jah. see oli tõesti raske teekond)/



COLORADOs: Royal Gorge

Nii juhtub, kui ei süvene, vaid  lähed vooluga kaasa.  Teadsin, et läheme ühte maailma kõrgeimat  rippsilda vaatama. Täiesti päri tegevus ju. Keegi aga ei maininud paanilisele kõrguse kartjale, et seda silda ka jalgsi ületame.  Kena puupõhjaga rippsild, kus  laudade vahed kohati sellised, et Helene sinna jalgupidi sisse komistaks. Süda vist jättis küllmõned löögid vahele, kuid ületatud see sai. Mis nüüd edasi? Gondolitega mööda trassi üle sell kanjoni tagasi?  Tundus parem, kui selle silla uuesti aeglaselt ületamine. 
  

Kui me  sillal jalutasime, sai vaadatud neid hulle, kes kanjoni serval benji kiikumist tegid h-u-l-l-u-d. Arutasime Tartsiga, et selle peale küll ei hakka raha raiskama....
ca 20 minutit hiljem avastan ma aga ennast olukorrast, kus mulle pannakse selga rakmeid ja palutakse allkirja, kus nõustun, et  teenusepakkuja pole süüdi, kui ma surma saan...JÄLLE  ei osanud ma õigel ajal öelda "Ei".
Olgu. Nii me siis seal Tartsiga kahekesi küünarnukkidest ühendatuna ripume..No kui hull see ikka olla saab?  Ja siis   käib väike jõnks ning masin kerib kõrgustesse meid ära. Alt hüüab keegi  3,2,1 ja pauhh! Tarmo va suli tõmbas  nööri, mis  pani meid  ca 80km/h kiirusel kanjoni servast üles....Ausalt, ma ei uskunudki, et ma nii kõvasti karjuda oskan. Kõri  on aus :) Olles  2 korda üle serva juba ära kiikunud ja meeleolu rahuneb, hakkab sees korralikult keerama. 




Edasi-tagasi kiikumine ja vahepealne kaaluta olek üleval, võtsid lõpuks   hinge nii hellaks, et kui  oli aeg  ennast pidama tõmmata ja  püsti tõusta, ei saanud lihtsalt jalgu  alla. Armas lubivalge äpu - jah, mina :) 
Õnneks tunnistas ka Tarts et  seest tegi veidi õõnsaks just see alguse  langus ja lõpus edas-tagasi kiikumine. 


Kahjuks ei lubatud GoPro kaamerat endal kasutada ja  tahtsid nad veidike arulagedat hinda väriseva käega filmitud ja sisse-välja zoomitud  videoklipi eest..seega  et saada aimdust, üks kellegi  filmitud lõik sellest masinavärgist lihtsalt  interneti avarustest.