Crazy Horse Monument
Esimene ja võimas alguspunkt päevale. Tegu pole veel valmis kujuga. Kuju valmistamiseks riigilt raha vastu ei võeta, vaid kogutakse külastajate ja annetuste teel. Tõeliselt suurejooneline idee ja plaan, mille valmiskuju loodan, et meie lapselapsed juba saavad minna vaatama. Siin saime oma esimese kogemuse ja tutvumisvõimaluse indiaani kultuuri ja ajalooga.
Nomnom...
Kui juba olla ameerikas siis ka tuleb proovida piisoni liha. Üle mitme päeva tõesti üks hea burger ! Toit oli väga hästi tehtud ja keegi ei kahetsenud, et selle armsa looma liha nälja leevendamiseks sai järatud.
Rahulolevad burgeriomanikud Sage Creek Grille söögikohas
Kui meestele olid eesootavad massiivsed mäed ja kivid juba midagi, millega oskasid arvestada, siis naised tegid küll jaapani turiste. Aparaatide klõpsimised ja ahhetused ikgast auto akna poolest välja vaadates:)
Sylvan Lake Resort
Ilus mägijärv , meeletu kuumus ja kuhugi otseselt kiiret pole. Julgemad hüppasid tundmatus kohas vette ja said mõnusa jahutuse. Rahulikumad jalutasid lihtsalt mööda kallast ja nautisid vaadet:)
Wildlife loop
Kuna pargi pileti sees oli ka loomade vaatlusringi pilet, tuli otsus kergelt. Üks lisaring mägedes veel juurde:) Tundus, et jääme saagita - mitteühtegi looma. Kuid lõpuks siiski meie õnn pöördus.
Mount Rushmore
Kõige hullemad mägiteed päeva jooksul ja kärssavad pidurid. Nii jõudsimegi
Peale Crazy Horse monumendi külastamist ei olnud enam tähelepanu kujude massiivsusel, kuna need 4 pead mahuksid eelmainitud monumendi pea osasse. Nii saigi nauditud seda vaadet, keskkonda ja skulptuuride detailsust.
Washington, Jefferson, Roosevelt ja Lincoln
Mount Rushmore`i juures
Egle positiivne avastus: Suure parkla kõrva oli eraldi armasd jalutusplatsike, mis mõeldud lemmikloomadga liikumiseks. Väga mõistlik. Kuna tõesti väga paljud liiguvad oma koertega ringi. Isegi muuseumide kinosaalides on saanud mõnda neljajalgset filmihuvilist kohatud.
Rapid City
Hommikul vahemaid oma soovitud vaatamisväärsuste vahel vaadates tundus tulevat kerge päev. Naiivsed eestlased aga ei mõelnud mägiste teede, kurvide ja eelneva raske öö tagajärgedele. Nii ongi Rapid City`sse jõudes kõigil patareid tühjad ja enne kella 22 on vaikus majas.
Ainult kohalikud eestlased olid piisavalt tugevad ja nautisid kohaliku linna hõngu veel hiliste tundideni. Vähemalt selgus hommikuks müsteerium, miks kõrvaltuba pooltühi oli:)
Kõik elus ja olemas - võib uuele päevale vastu minna.
No comments:
Post a Comment