Loomad siin ja seal...

Beartooth`i  tee peal  sai esimest korda tutvustust tehtud vöötoravatega. Kiired pisiksed sellid hüppavad kasvõi sulle peapesale, et sa neile pähklit annaksid. Kõigi eelnevate turistide kätetöö vili. Veidike nukker, kuid muidugi meelelahutuslikult tore..näed neid tegelasi nii ligidal askeldamas.

Yellowstone parki jõudes  tundusid müstilised juba paari eeimese kurvi tagant paistvad piisonite karjad. Hiljem ka üks põder, hirved, mägikitsed, emakaru koos oma kahe lapsega. Ööbimiskohas samuti jalutavad kitsed ringi ja söövad majade vahel muru.
 Ei mingit loomaaaeda  ega tarasid. Kõik tegelased lihtsalt vabas looduses. See kui lähedale sa neile ronid, on juba sinu enda kaine mõistuse teha.  Esimesi kitse moodi tegelasi nähes tuli lausa masendus peale.. autode viisi inimesi jookseb põllule loomadele jägi, et neid lähedalt näha.  Ostke binoklid, ausalt. 

Beartooth

Eemalt  paistvad mäeahelikud annavad lootust, et kõrbenud väljad jäävad nüüd  seljataha. Ainult see ilusate vaadetega ja kõrgustesse pürgiv teelõik ongi veel meie ja Yellowstone`i Rahvuspargi vahel.

Veidike altpoolt vaadatunda

 Üha järsumad kurvid ja tõusud, lukus kõrvad ja kiiresti langev temperatuur. Nii järjest kuni 3343. meetrini. 7-st 6  jäid sellel kõrgusel ilusti muutusteta hea tervise juurde. Kuna aga ühe liikme niitis see maha, tuli allasõit  kiirema tempoga.

Poolel teel

Lõpuks mõned lumelaigud ja järved lohkudes.

Tere tulemast Montana osariiki!

660 km

 Pikk ja istuv päev autodes. Mägise ja kuiva maastikuga on juba silm harjunud ja  fotokas saab  endale rahulikuma päeva lubada.

Devil`s Tower

Legend:
7 indiaani tüdrukut mängisid külast eemal. Äkitselt ründas neid karu.
Tüdrukud hakkasid tagasi koju jooksma, kuid karu hakkas neid kätte saama. Sellepeale hüppasid tüdrukud kivi otsa ja hakkasid  selle poole palvetama:
"Halasta meie peale ja päästa meid"
Kivi võttis tüdrukute palveid kuulda ja hakkas end ülespoole kasvatama. Nii lükkas ta tüdrukuid  aina eemale ja eemale  karu ulatusest. Karu muudkui  kriipis mööda kivi, murdis oma küünised ja kukkus lõpuks tagasi maale.
Tüdrukud aga ulatusid koos kiviga lõpuks taevani. Sinna jäid nad kuni praeguse päevani, moodustades taevasse 7 tähte (Plejaadid). 

 

Devil`s Tower  kaugusest

Kui meie ületasime ennast ja käisime jalgsi 32 kraadise kuumusega mäele ringi peale(veidi üle 2km), siis  veidi aktiivsematel inimestel oli sealkandis samuti  tihe liiklus:

Kui vaatamisväärsus külastatud ja  teekond hakkas jätkuma, pistsid teeäärsetelt põldudelt peanupud välja  kümned  ja kümned rohtla haukurid. Kohalike jaoks tüütud kahjurid. Turistide jaoks tõelised nunnumeetri lõhkujad. 

Julge ja pontsakas rohtla haukur  kõigile poseerimas

 

South Dakota

 Crazy Horse Monument
Esimene ja võimas alguspunkt päevale.  Tegu pole veel valmis kujuga. Kuju valmistamiseks riigilt raha vastu ei võeta, vaid kogutakse külastajate ja annetuste teel. Tõeliselt suurejooneline idee ja plaan, mille valmiskuju loodan, et meie lapselapsed juba saavad minna vaatama.  Siin saime oma esimese  kogemuse ja tutvumisvõimaluse indiaani kultuuri ja ajalooga.

 Esiplaanil kuju sellisena nagu ta peaks taga paistvale mäele tulema. Hetkel on valmis nägu.

Nomnom...

Kui juba olla ameerikas siis ka tuleb proovida piisoni liha. Üle mitme päeva tõesti üks hea burger ! Toit  oli  väga hästi tehtud ja keegi ei kahetsenud, et selle armsa looma liha nälja leevendamiseks sai järatud.

 Rahulolevad burgeriomanikud Sage Creek Grille söögikohas

 

Black Hills & Custer Park
Kui  meestele olid eesootavad massiivsed mäed ja kivid juba midagi, millega oskasid arvestada, siis naised  tegid küll jaapani turiste. Aparaatide klõpsimised ja ahhetused ikgast auto akna poolest välja vaadates:)

Sylvan Lake Resort
Ilus mägijärv , meeletu kuumus ja kuhugi otseselt kiiret pole.  Julgemad  hüppasid  tundmatus kohas vette ja said mõnusa jahutuse. Rahulikumad jalutasid  lihtsalt mööda kallast ja nautisid vaadet:)

Wildlife loop
Kuna pargi pileti  sees oli ka  loomade vaatlusringi pilet, tuli otsus kergelt. Üks lisaring  mägedes  veel juurde:) Tundus, et  jääme saagita - mitteühtegi looma. Kuid lõpuks siiski meie õnn pöördus.

Mount Rushmore
Kõige hullemad  mägiteed päeva jooksul  ja kärssavad pidurid. Nii jõudsimegi 
Peale  Crazy Horse monumendi külastamist   ei olnud  enam  tähelepanu kujude massiivsusel, kuna  need 4 pead mahuksid  eelmainitud monumendi pea osasse. Nii saigi  nauditud   seda vaadet, keskkonda ja skulptuuride detailsust.

Washington, Jefferson, Roosevelt ja  Lincoln

 Mount Rushmore`i  juures

Egle positiivne avastus:  Suure parkla kõrva oli eraldi armasd jalutusplatsike, mis mõeldud lemmikloomadga liikumiseks. Väga mõistlik. Kuna tõesti väga paljud liiguvad oma koertega  ringi. Isegi  muuseumide kinosaalides on saanud mõnda  neljajalgset filmihuvilist kohatud.

Rapid City
Hommikul  vahemaid  oma  soovitud  vaatamisväärsuste vahel vaadates tundus tulevat kerge päev. Naiivsed eestlased aga ei mõelnud mägiste teede, kurvide ja eelneva raske öö  tagajärgedele. Nii ongi  Rapid City`sse jõudes kõigil patareid tühjad ja enne kella 22 on  vaikus majas.
 Ainult kohalikud eestlased olid  piisavalt tugevad ja  nautisid  kohaliku linna hõngu veel hiliste tundideni. Vähemalt selgus hommikuks müsteerium, miks kõrvaltuba pooltühi oli:)

Kõik elus ja olemas - võib  uuele päevale vastu minna.

Matkasellid

Wyoming-South Dakota piiril

Ja läksime..

Denver, Colorado

Varahommikune äratus, dušširalli, kiire hommikusöök ja läks  reis lahti.

 

Reisiks valmis. Meie rendikas, mis oma välimusega naiste nunnumeetrit kergitas. 

Lusk, Wyoming. Outpost Cafe

Muidu armas toidukohake aga järjekordne burgeri ja õlitoit. Kui nii jätkub, läheb meil autos  mitmekesi istudes kitsaks :). Nagu ka eelmistel päevadel suutsime pakkuda meelelahutust ja süüa toitu kahvli-noaga.  Näppudega söömiseks tuleb meile vist veel mõni aeg kohanemiseks anda...

Lõunasöök kohvikus

South Dakota, Wind Cave National Park (Tuule koopa rahvuspark)

Lihtsalt super, kui on võimalus 32 kraadisest kuumusest põgeneda 10 kraadisesse koopasse.
Tegemist on maailma esimese rahvuspargiga, mis on rajatud koopa jaoks.
Enamus koopa seintest on kaetud karbikujuliste moodustistega, mille puutumine oli keelatud, kuna on väga haprad. Koopakäike on hetkel teadaolevalt 226 km, mis teeb sellest maailma  pikkuselt 6-nda koopa.

Koopa lagi

1 tunni ja 15 minutilise jalutuskäigu (u. 800m ja 52 meetri sügavusel) jooksul tutvustas  kohalik giid selle koopa ajalugu, kujunemislugu ja omapära.

 Giid demonstreerimas koopa ainsat loodulikku sissekäiku, kus kohises  välja tugev tuul.

South Dakota, Hot Springs.

Umbes 350 miili (560 km) ja kohati üle 1900 meetri kõrgust teed seljataga  ja ees ootab hotell.Check in ja ilusad unenäod :) Homne peaks olema rahulikum sõidugraafik ja veidi rohkem asju, mida vaadata.

Tere tulemast esimene hotell meie ringreisil

Suurus loeb ja muud kohanemise nähtused

Olgu selleks maasturite kuhjad linnateedel, pesuloputusvahendi kanistreid meenutavates kogustes mahlad, ämbriga riiulist ostetavad nätsupakikesed või  tervet sülemit täitev krõpsupaki gigapakk..suurus tõesti tundub siin omama tähtsamat rolli kui miski muu.

 Väike jalaviin Eglele ja  lõbusa tuju karp Laurale ning Heidile.

Poepiim aga oli minu arvates nii võõra maitsega, et sarnaneb Eestis müüdava piimaga ainult värvi poolest. Kuumast meepiimast käheda kurgu levendamiseks seega ei tulnud suurt edu  ja  joon parem  ikka teed edasi:). Hea et seda sai ostetud ainult natuke..ehk kõige väiksem piim mis leidsime (2 liitrine  pisikanister).
Märkus: tuleb otsida orgaanilise toidu poode.Pidi päris toitu ka leiduma:)

 USA-EST mix: Hommikusöögiks väike sink ja  määrdevõi  kodust kaasa toodud leivale.

Võta ja kasuta

Krediitkaardiga poest ostes soovis iseteeninduskassa koodi asemel, et kirjutaksin ekraanile oma allkirja ja valmis. Ei mingeid PIN koode ega asju. Tegin viisakusest vähemalt enda päris allkirja, mitte ei visanud suvalist kriipsu ekraanile.Igatahes tekkis tugevam motivatsioon oma asjadel paremini silma peal hoidmiseks. Tavalise deebetkaardi aga polnud sedagi vaja.

 Prügimajandus

Esimesel õhtul ilusti eraldi korjatud taara  tuli  koos toidujäätmete, paberi jm. koos ühest prügi luugist sisse visata. Ei mignit sorteerimist. Isegi mitte selle võimalust. Selline veidi võõrastav tunne nagu teeks midagi valesti. Kuid respekt linnale, mis ikka new Yorgi tänavatel olnud prygikoti hunnikute kõrval.

New Yorgi tänavatel prügiga võidu...

New York

Tere tulemast!

2,5h+7,5h lendu ja  olemegi JFK lennujaamas.
Peale ülekuulamist ja põhjalikku läbiotsimist Amsterdamis, oli  üllatav USA-s kiirelt lennujaamast välja pääsemine. Hiljem siiski sai pagasist leitud kirjakesed, et läbiotsimine ikkagi pagasile oli ning tänati mõistva suhtumise ja koostöö eest :)

Pagasihoid  lennujaamas
Kuna jägmise lennuni oli rohkem kui 24h aega, andsime kohvrid hoiule. Hinnakiri 6 dollarist 18-ni  olenevalt kohvri suurusest. Kuna tulime neile järgi 2 tundi hiljem kui 24h,  saime kenasti topeltsummad hoiuteenuse eest maksta.

NYC

Kui soovite ainult GPS-ga linnas orienteeruda,  võiks siiski kaaluda  ka teisi variente. Nii õuna kui androidi masinad ei osanud end õigesti positsioneerida.  Ajanappus ja väsinud naised said peale selle tõsiasja avastamist  ilusti parki Starbucksi kohvijooke nautima jääda ning mehed jooksid omas tempos asju ajama. Olles kõik piletid kättesaanud, mis varem kodus   neti teel ostetud, sai turistika laks käima minna.

Top Of The Rock & õhtune sõit linnas

Sai valitud  Empire State Buildingu asemel..ja keegi meist ei kahetse seda. 67. korruselt avanenud vaade oli lihtsalt super! Kiired klõpsud siin-seal ja järgmisena ootaski juba Õhtune bussituur mööda linna. Veidike eestlaste jaoks võõrastavalt aktiivne giid, kuid temagi jutu sai veidike eemale jätta ning klapid peast ära võtta. Kuna tõesti aega oli nii vähe, oli see 2,5 tundi väldanud sõidu ostmine eri linnaosadesse üks õigemaid otsuseid. Jalgsi  poleks kõike seda iial osanud omapead seigeldes näha/üles leida.

Metro Appartments

Viie inimesega reisides  väga hea  hinnaga korralik hotell kesk Manhattanil.  Kui oled reisist väsinud, samas tahad olla linna südames ja liikluse müra ei häiri, soovitame kindlasti :)

Midtown kruiis & Central Park

Saanud õppust eelmise päeva võimalikest järjekordadest, olime jõe ääres juba varakult valmis ning vaatasime, kuidas iga sõidule läheneva minutiga äike end üles kerib ja vihma  kallab. Kuid alati tuleb vaadata asja positiivset poolt - sellises keskkonnas polnudki linna veel näinud. Tegelikult oligi super, sest pool teed oli  vihm ja udu, teises pooles aga ilusad pilved ja päike. Mis sa hing veel ihkad.
Näinud linna panoraami siit ja sealtpooltning olles  kohtunud Vabaduse Samba daamiga , tuli suund Cenbtral Parki peale. Sama mõtles ka teha vihm. Vähemalt ei pidanud muretsema liigse kuumuse pärast ja kogu park tundus olevat justkui meie päralt- kes see ikka ju vihmaga parki loodust nautima läheks.

Märkus: Eelarvet jälgiva inimesena ei tasu Manhattanil kusagile restoranidesse jne sööma minna. Marketid ja nurgapealsed pitsaputkad ajavad asja kenasti ära. Või kui on just  tuju 8 dollari eest pudel õlut nautida, siis palun :)


Kõkkuvõtteks ...polnud küll palju, kuid siiski piisavalt, et saada  Suure Õuna  hõng kätte. Ei uskunud, et nii vähese ajaga üldse niipaljugi jõuame.  Töö kiire ja korralik:)

New Yorki tänavakummitused