Florida Keys: Troopilste saarte rida ca 120 miili ulatuses, asub Vaikse Ookeani ja Mehhiko lahe vahel. Saari ühendab sildadest maantee US Highway 1, mille abil on võimalik jõuda kõige viimasele saarele ja suurimasse linna Key West, kus asub USA kõige lõunapoolseim tipp.
1910. aastal ehitati sildade vahele rogiliiklus, kuid 1935. aasta torm lõhkus rööpad sedavõrd, et neid taastatud. Eriliseks teeb selle kandi see, et siin asuvad korallrahud, millelaadseid kusagil mujal USAS näha pole võimalik. Turistide põhitegevusteks on snorgeldamine, paadisõidud, kalapüük ja sukeldumised. Loomulikult ka kohalikud baarid ja sealne melu.
Distants: 435 miili.
Päeva põhiplaani moodustab Florida Keys (Võtmete) läbimine edasi-tagasi+ tagasidõit veel kaugemale üles Everglades pargist välja.
Meie kiirvisiit algab Homestead linnast. Tänu ülivarajasele ärkamisele on täna võimalik poolel teel tervitada päikese eha. Kindlasti armas vaatepilt. Nii arvasid ka kohalikud erinevad tuvid ja linnud, kes hommiku rituaale tegid, tiibu sirutasid ja end uuele päevale vastu korda sättisid meie peatuskohas.
Edasised saared möödusid kui unenägu. sillad-sillad-sillad ning vesi-vesi-vesi. Kui neid vahepeal polnud, olime järelikult jälle kusagil saarel. Lõpuks oligi käes ennelõunane tund ja Key West. Vilinud tiristidena viskasime ühe inimese juba Lõunapunkti pildistamise järjekorda ja suundusime autot parkima. Vähemalt 30 minutit aja kokkuhoidu saavutatud kuna järjekord oli tõesti pikk.
Kui juba olla Key Westis, peaks ikka üle vaatama ka Hemingway kodumuuseumi koos tema suure portsu hulgivarvastega kassidega. Ilus maja lummava aia ja tõepoolest suure portsu kassidega. Isegi suveniiri poodi sisenedes tervitab kõigepealt veidike kassi uriiniline aroom saabujaid. Tegelikult aga oli sellekirjaniku maja väga armas, kergelt luksulik ja veidike omamoodi. Kui alguses kahtlesin, kas hakkan raha raiskama kellegi kodumuuseumi peale siis lõpuks olin rahul, et ikka positiivselt sai otsustatud.
Kassidel oli lausa oma väiksem mudel Hemingway majast, kus nad siis oma uneaja mööda said veeta.
Olles tublid ja kiired, saime lubada endale enne päikese loojangut veel pisikese aja Everglades pargis. Pimedas alligaatorite vahel ukerdamine ei tundunud kellegile meeldiva variandina.
Esimese raja pikkus oli ca 1 km. Ilus laudrada nagu Eesti RMK matkarajal viibiks. Ainult kõrvale ei tahtnud rajast vette kukkuda:). Olles poolel teel ja pidades vaidlust selle üle kas alligaatorid ikka elavad sellises mudrusoos või pigem puuderikkamal alal, loivas rahulikult meie poole suur alligaator. Vaidlused said lõpetatud. Lisaks alligaatorile oli vees paksult pisikesi kalasid ja rohus pesa ehitamas erinevaid linde. Rahu ei andnud ka suured maamesilase moodi putukad.
Teel järgmise rajani loivas tee ääres nagu tellitult suur pehme kilbiga kilpkonn, kes lasi ennast ilusti pildistada ja seejärel sibas sulpsti soisesse vette oma toimetusi tegema.
No comments:
Post a Comment